18. septembril teatas USA Föderaalreserv olulisest 50 baaspunkti suurusest intressimäära langetamisest, millega algatati ametlikult uus rahapoliitika lõdvendamise voor ja lõpetati kaks aastat kestnud karmistamine. See samm tõstab esile Fedi jõupingutused USA aeglasemast majanduskasvust tulenevate oluliste väljakutsete lahendamisel.
Kuna tegemist on maailma suurima majandusega, on USA rahapoliitika muudatustel vältimatult kaugeleulatuvad mõjud ülemaailmsetele finantsturgudele, kaubandusele, kapitalivoogudele ja muudele sektoritele. Fed rakendab harva 50 baaspunkti suurust kärpimist ühe liigutusega, välja arvatud juhul, kui ta tajub olulisi riske.
Seekordne märkimisväärne langus on vallandanud laialdased arutelud ja mured maailmamajanduse väljavaadete pärast, eriti intresside langetamise mõju pärast teiste riikide rahapoliitikale ja kapitali liikumisele. Selles keerulises kontekstis on praeguste majanduspoliitiliste arutelude keskpunktiks saanud see, kuidas globaalsed majandused – eriti Hiina – reageerivad kõrvalmõjudele.
Fedi otsus kujutab endast laiemat nihet teiste suuremate majanduste (välja arvatud Jaapan) intressimäärade langetamise suunas, soodustades ülemaailmselt sünkroniseeritud rahapoliitika lõdvendamise suundumust. Ühest küljest peegeldab see ühist muret aeglasema globaalse kasvu pärast, kuna keskpangad alandavad intressimäärasid, et stimuleerida majandusaktiivsust ning suurendada tarbimist ja investeeringuid.
Globaalne lõdvenemine võib maailmamajandusele avaldada nii positiivset kui ka negatiivset mõju. Madalamad intressimäärad aitavad leevendada majanduse aeglustumise survet, vähendada ettevõtete laenukulusid ning ergutada investeeringuid ja tarbimist, eriti sellistes sektorites nagu kinnisvara ja tootmine, mida on piiranud kõrged intressimäärad. Pikemas perspektiivis võib selline poliitika aga tõsta võlataset ja suurendada finantskriisi ohtu. Lisaks võivad ülemaailmselt kooskõlastatud intressikärped viia konkurentsivõimelise valuuta devalveerimiseni, kusjuures USA dollari odavnemine sunnib teisi riike seda eeskuju järgima, suurendades vahetuskursside volatiilsust.
Hiina jaoks võib Föderaalreservi intressilangus avaldada jüaanile kallinemissurvet, mis võib Hiina ekspordisektorit negatiivselt mõjutada. Seda väljakutset süvendab maailmamajanduse aeglane taastumine, mis avaldab Hiina eksportijatele täiendavat tegevussurvet. Seega on jüaani vahetuskursi stabiilsuse säilitamine ja ekspordi konkurentsivõime säilitamine Hiina jaoks keskse tähtsusega ülesanne, kui ta juhib Fedi sammu tagajärgi.
Tõenäoliselt mõjutab Fedi intressimäära langetamine ka kapitalivoogusid ja põhjustab kõikumisi Hiina finantsturgudel. USA madalamad intressimäärad võivad meelitada Hiinasse rahvusvahelist kapitali sissevoolu, eriti selle aktsia- ja kinnisvaraturgudele. Lühiajalises perspektiivis võivad need sissevoolud tõsta varade hindu ja stimuleerida turu kasvu. Ajalooline pretsedent näitab aga, et kapitalivood võivad olla väga kõikuvad. Kui välisturu tingimused peaksid muutuma, võib kapital kiiresti väljuda, vallandades järsud turukõikumised. Seetõttu peab Hiina hoolikalt jälgima kapitalivoogude dünaamikat, hoidma end potentsiaalsete tururiskide eest ja ennetama spekulatiivsetest kapitaliliikumisest tulenevat finantsebastabiilsust.
Samal ajal võib keskpanga intressimäära langetamine avaldada survet Hiina välisvaluutareservidele ja rahvusvahelisele kaubandusele. Nõrgem USA dollar suurendab Hiina dollarites nomineeritud varade volatiilsust, mis seab väljakutsed tema välisvaluutareservide haldamisel. Lisaks võib dollari odavnemine kahjustada Hiina ekspordi konkurentsivõimet, eriti nõrga ülemaailmse nõudluse kontekstis. Jüaani kallinemine vähendaks veelgi Hiina eksportijate kasumimarginaale. Selle tulemusena peab Hiina võtma kasutusele paindlikuma rahapoliitika ja valuutahaldusstrateegiad, et tagada valuutaturu stabiilsus muutuvate ülemaailmsete majandustingimuste tingimustes.
Seistes silmitsi dollari odavnemisest tuleneva vahetuskursi volatiilsuse survega, peaks Hiina püüdma säilitada rahvusvahelise rahasüsteemi stabiilsust, vältides jüaani ülemäärast kallinemist, mis võiks kahjustada ekspordi konkurentsivõimet.
Lisaks peab Hiina Föderaalreservi põhjustatud võimalikele majandus- ja finantsturu kõikumisele reageerides oma finantsturgudel veelgi tugevdama riskijuhtimist ja suurendama kapitali adekvaatsust, et maandada rahvusvahelistest kapitalivoogudest tulenevaid riske.
Seoses ebakindla ülemaailmse kapitali liikumisega peaks Hiina optimeerima oma varade struktuuri, suurendades kvaliteetsete varade osakaalu ja vähendades kokkupuudet kõrge riskiga varadega, suurendades seeläbi oma finantssüsteemi stabiilsust. Samal ajal peaks Hiina jätkama jüaani rahvusvahelistumise edendamist, mitmekesiste kapitaliturgude ja finantskoostöö laiendamist ning suurendama oma häält ja konkurentsivõimet ülemaailmses finantsjuhtimises.
Hiina peaks samuti pidevalt edendama finantsinnovatsiooni ja ettevõtete ümberkujundamist, et suurendada oma finantssektori kasumlikkust ja vastupidavust. Ülemaailmse sünkroniseeritud rahapoliitika lõdvendamise trendi taustal on traditsioonilised intressimarginaalil põhinevad tulumudelid surve all. Seetõttu peaksid Hiina finantsasutused üldise konkurentsivõime tugevdamiseks aktiivselt uurima uusi sissetulekuallikaid – nagu varahaldus ja finantstehnoloogia, ettevõtete mitmekesistamine ja teenuste innovatsioon.
Kooskõlas riiklike strateegiatega peaksid Hiina finantsasutused aktiivselt osalema Hiina ja Aafrika koostöö foorumi Pekingi tegevuskavas (2025–2027) ja osalema finantskoostöös algatuse Belt and Road raames. See hõlmab rahvusvaheliste ja piirkondlike arengute alase uurimistöö tugevdamist, koostöö süvendamist rahvusvaheliste finantsasutuste ja kohalike finantsasutustega asjaomastes riikides ning parema juurdepääsu tagamist kohaliku turu teabele ja toele rahvusvaheliste finantstehingute kaalutlemiseks ja järjepidevaks laiendamiseks. Aktiivne osalemine ülemaailmses finantsjuhtimises ja reeglite kehtestamises suurendab ka Hiina finantsasutuste suutlikkust rahvusvahelisel tasandil konkureerida.
Föderaalreservi hiljutine intressimäära langetamine kuulutab ülemaailmse rahapoliitika lõdvendamise uut etappi, mis pakub maailmamajandusele nii võimalusi kui ka väljakutseid. Maailma suuruselt teise majandusena peab Hiina võtma kasutusele ennetavad ja paindlikud reageerimisstrateegiad, et tagada stabiilsus ja jätkusuutlik areng selles keerulises globaalses keskkonnas. Tugevdades riskijuhtimist, optimeerides rahapoliitikat, edendades finantsinnovatsiooni ja süvendades rahvusvahelist koostööd, võib Hiina leida suurema kindlustunde keset ülemaailmset majanduslikku ebakindlust, tagades oma majanduse ja finantssüsteemi tugeva toimimise.
Postitusaeg: okt-08-2024